Bonsai on iidne kunstivorm, mille ajalugu ulatub enam kui kolme tuhande aasta taha ja mille päritolu on Hiinas. Kuigi bonsaid seostatakse tänapäeval tihedalt Jaapaniga, olid just hiinlased need, kes astusid esimesed sammud puude kasvatamisel pottides. Bonsai ajaloo võib jagada mitmeks perioodiks, millest igaüks on mõjutanud seda ainulaadset kunstivormi omal moel.
Hiina päritolu: Penjing
Vanas Hiinas, umbes kolm tuhat aastat tagasi, tekkis tänapäeval tuntud Hiina bonsai eelkäija. See kunstivorm oli tuntud nime Penjing all ning keskendus miniatuursete maastike loomisele puude, kivide ja veega. Seda kunstivormi tunti nime Penjing all, mida võib tõlkida kui „maastik alusel”. Erinevalt tänapäevase bonsai rangetest vormidest keskendus Penjing rohkem miniatuursete maastike loomisele, kus väikesi puid kombineeriti sageli kivide, vee ja mõnikord isegi kujukestega. Penjingil polnud üksnes esteetiline väärtus, vaid seda käsitleti ka vaimse ja filosoofilise praktikana. Eesmärk oli jäädvustada looduse suursugusus miniatuursel kujul ning sümboliseerida inimese võimet loodust taltsutada.
Bonsai Jaapanis: viimistletus ja minimalism
Umbes 13. sajandil tõid Jaapani budistlikud mungad Penjingi Jaapanisse. Seal läbis see kunst olulise muutuse. Kui Hiina Penjing keskendus keerukatele maastikele, eelistasid jaapanlased lihtsust ja minimalismi. Nad pöörasid tähelepanu üksikutele pottides kasvavatele puudele, mida kasvatati hoolikalt nii, et need meenutaksid päris suuri puid, kuid miniatuursena. See viimistlus viis selleni, mida tänapäeval tunneme bonsai nime all ja mis tähendab sõna-sõnalt „puu potis”.
Jaapani bonsaid iseloomustab lihtne ja loomulik esteetika ning neid kasvatatakse eesmärgiga väljendada tasakaalu, harmooniat ja rahu. Jaapani keskendumine puu kujule, õrnadele okstele ja looduslikele joontele on tänapäevast bonsaid tugevalt mõjutanud.
Bonsai jõudmine läände
19. sajandi lõpus puutusid eurooplased bonsaiga esimest korda kokku. See toimus maailmanäitustel ja messidel, kus Jaapan tutvustas läänele oma kultuuri. Bonsai, millel on peen ilu ja sügav sümboolika, äratas peagi botaanikute, kunstnike ja eksootiliste taimede huviliste tähelepanu.
Huvi bonsai vastu hakkas kasvama ning 20. sajandi alguseks tekkisid Euroopas ja Põhja-Ameerikas ühendused ja klubid, mis pühendusid bonsai kunstile. See kunstivorm levis veelgi 1950. aastate alguses, eriti pärast Teist maailmasõda, kui Ameerika sõdurid Jaapanist naasid ja suveniiridena bonsaisid kaasa tõid.
Bonsai tänapäevane populaarsus
Viimastel aastakümnetel on bonsai kujunenud ülemaailmseks nähtuseks. Seda ei peeta enam üksnes eksootiliseks kunstivormiks, vaid ka eluviisiks, mille keskmes on kannatlikkus, hoolikus ja armastus looduse vastu. Üleilmastumise ja digitaliseerumise tõttu on bonsai kasvatamise võtted ning eri bonsai liikide kohta käiv teave muutunud laiale publikule kergemini kättesaadavaks. Tänapäeval toimub kõikjal maailmas arvukalt bonsai-näitusi, võistlusi ja töötubasid ning bonsai kunsti harrastavad nii huvilised kui ka professionaalid.
Kokkuvõte
Bonsai on Hiina ja Jaapani kultuuris sügavalt juurdunud kunstivorm, mis on ajale vastu pidanud ja sajandite jooksul arenenud. See, mis sai alguse Penjingina muistses Hiinas, viimistleti jaapanlaste poolt minimalistlikuks kunstivormiks, mis kehastab looduse harmooniat ja jõudu. Tänapäeval paelub bonsai inimesi kogu maailmas ning väikesed pottides kasvavad puud sümboliseerivad kannatlikkust, loovust ja inimese sidet loodusega.
