Ficus bonsai hooldus

Paiguta Ficus siseruumides väga valgusküllasesse kohta , eelistatavalt otse akna lähedale, kus ta saab võimalikult palju loomulikku valgust, kuid ka 2-3 meetri kaugus aknast ei ole probleem, kui valgust, nii otsest kui ka kaudset, on piisavalt. Kesksuvise ereda päikese ajal on bonsai parem aknast veidi kaugemale tõsta., eelistatavalt otse akna lähedale, kus ta saab võimalikult palju loomulikku valgust, kuid ka 2-3 meetri kaugus aknast ei ole probleem, kui valgust, nii otsest kui ka kaudset, on piisavalt. Kesksuvise ereda päikese ajal on bonsai parem aknast veidi kaugemale tõsta.

Suvel võib puu õue viia, kui temperatuur püsib usaldusväärselt üle umbes 15 °C . Seal võib ta saada palju päikest, kuid pikemat aega siseruumides olnud Ficus peab otsese päikesevalgusega järk-järgult harjuma. Ära vii teda seega elutoast kohe terveks päevaks ereda suvepäikese kätte.

Ficusele meeldib ka suhteliselt ühtlane soe temperatuur ning teda tuleb kaitsta külma tuuletõmbuse ja järskude temperatuurikõikumiste eest. Suurem õhuniiskus on kasulik, eriti kui soovid soodustada õhujuurte kasvu.

Ära kasta kindla nädalagraafiku alusel. Kontrolli substraati regulaarselt ja kasta kohe, kui pealmine kiht hakkab kergelt kuivama.

Seejärel kasta rikkalikult, kuni vesi voolab bonsaikausi drenaažiavadest välja. Substraat peab korralikult niiskuma, kuid juured ei tohi püsivalt märjas mullas seista.

Soojadel ja päikesepaistelistel perioodidel vajab puu märgatavalt rohkem vett kui pimedatel talvekuudel. Mida soojemas kohas Ficus talvel asub ja mida aktiivsemalt ta kasvab, seda rohkem vett ta tarvitab.

Eelistatavalt kasuta pehmet, umbes toatemperatuuril vett. Peene pihustiga bonsaikastekann on kasulik, sest see niisutab substraati ühtlaselt ega uhuta mulda minema.

Ficus talub aeg-ajalt üsna hästi nii liigset kui ka vähest kastmist, kuid püsivalt märg muld võib põhjustada juureprobleeme. Vältida tuleb ka pikaajalist läbikuivamist.

Regulaarne piserdamine võib aidata puu ümbruse õhuniiskust suurendada. Ära sellega liialda: pidevalt märjad lehed koos halva ventilatsiooniga võivad põhjustada seenprobleeme.

Aktiivsel kasvuperioodil vajab Ficus suhteliselt regulaarselt väetamist. Kasutage täielikku bonsai väetist, näiteks vedelat bonsaiväetist või orgaanilisi väetisgraanuleid.

Suvel võib väetada umbes 2–4 korda kuus. Talvel väetatakse vähem: kui puu jätkab piisava valguse käes kasvamist, umbes iga 4-6 nädala järel.

Kui puu vähese valgusintensiivsuse tõttu peaaegu ei kasva, vajab ta ka palju vähem väetist. Väetamisel pole nimelt kuigi palju mõtet, kui aktiivset kasvu peaaegu ei toimu

Ficus reageerib hästi pügamisele ning kasvatab ka üsna tugeva pügamise järel vanal puidul kergesti uued võrsed.

Kuju säilitamiseks lase uuel võrsel kõigepealt umbes 6–8 lehte välja arendada. Seejärel lõika võrse tagasi umbes 2 leheni.

Struktuurset või tugevamat pügamist on kõige parem teha siis, kui puu kasvab jõuliselt ja aktiivselt. Soovitame seda teha eelkõige kevadel.

Lehtede pügamist võib terve ja tugeva Ficuse puhul kasutada väiksemate lehtede ja peenema harunemise soodustamiseks. Ära tee seda nõrgenenud puul.

Kui soovid arendada jämedamat tüve, võid lasta teatud okstel või kogu puul üks kuni kaks aastat vabalt kasvada, enne kui need tagasi lõikad.

Kasuta peenikeste võrsete jaoks teravaid bonsai-kääre. Jämedamate okste jaoks sobivad nõgusad tangid , sest nendega jääb haav puhtam. Soovitame katta suuremad lõikehaavad haavapasta, et bonsai ei nakatuks haigustesse.

Lõikamise ajal eraldub valge lateksimahl. See on Ficuse puhul normaalne.

Ficust on hea traadiga vormida, sest noored ja keskmise jämedusega oksad on suhteliselt paindlikud. Bonsaitraati saab kasutada okste viimiseks teise nurga või suunda.

Traadistamist võib teha aasta ringi.

Kõige olulisem tähelepanu vajav asjaolu on kiire kasv. Ficuse koor on suhteliselt sile ja seetõttu võib traat kiiresti oksa sisse kasvada ning jätta püsivad armid. Seetõttu kontrollige paigaldatud traati regulaarselt.

Jämedamaid oksi, mida on tavalise traadistamisega raske kujundada, saab tõmbetraatide abil järk-järgult soovitud asendisse viia. See tehnika annab suurema kontrolli ja võib raskete okste puhul olla ohutum.

Ficusel on lisaks erilised võimalused edasijõudnud tehnikate jaoks: tüved, juured ja oksad, mis asetatakse pikaks ajaks tugevalt üksteise vastu, võivad lõpuks omavahel kokku kasvada. Nii saab näiteks kujundada mitmetüvelisi puid ja ulatuslikke juurekonstruktsioone.

Istuta Ficus ümber keskmiselt kord kahe aasta jooksul. Ümberistutamist võib teha kevadest suveni.

Märgid, et ümberistutamine on vajalik, on muu hulgas väga tihenenud juurepall, poti siseküljel või drenaažiavades rohked juured ning substraat, millest vesi liigub läbi üha raskemini.

Ümberistutamise ajal eemalda ettevaatlikult osa vanast substraadist juurte vahelt ja kärbi vajaduse korral pikki või tugevalt tihenenud juuri. Ficus talub juurte kärpimist suhteliselt hästi.

Pärast ümberistutamist peab puu saama piisavalt soojust ja valgust, kuid väldi suuri lisatoiminguid, näiteks tugevat kärpimist. Puu peab esmalt taastuma.

Kasutage kerget ja hästi vett läbilaskvat bonsaisubstraati. Juured peavad saama imada piisavalt niiskust, ilma et nad seisaksid pikalt märjas, hapnikuvaeses mullas.

Soovitame järgmist:

• 100% Akadama
• 80% Akadama + 20% vulkaaniline materjal

Kasutada võib ka üldist hästi vett läbilaskvat bonsaimulla segu. Tähtsam kui üks kindel retsept on see, et substraat tagaks juurte ümber piisava drenaaži ja õhu ning hoiaks samal ajal kahe kastmise vahel piisavalt niiskust.

Kasutage alati hea drenaažiga bonsaikaussi.

Ficuse bonsaid tuleb aastaringselt toas hoida

Ficus on üldiselt tugev liik, mis talub kahjureid üsna hästi. Probleemid tekivad peamiselt siis, kui puu nõrgeneb ebasobivate kasvutingimuste tõttu.

Eriti talvel võivad vähene valgus, kuiv õhk ja vale kastmine põhjustada lehtede langemist ning puu nõrgenemist. Nõrgenenud Ficus muutub seejärel tundlikumaks muu hulgas kedriklestade ja kilptäide suhtes.

Kahjurite korral ei tohiks seetõttu tegeleda ainult putukate hävitamisega, vaid uurida ka, miks puu on nõrgenenud. Kontrolli valgust, kastmist, temperatuuri, ventilatsiooni ja õhuniiskust.

Kerge kahjustuse korral võib kahjustatud osad käsitsi puhastada ja puud regulaarselt kontrollida. Püsiva kahjustuse korral võib olla vajalik kasutada konkreetse putuka või lesta vastu sobivat vahendit.

Täiendav kasvulamp võib pimedatel talvekuudel aidata, kui nõrgenemise põhjuseks on ebapiisav päevavalgus.